Ultraheli
Tiinuse diagnostikaks kasutame ultraheli aparaati ja tavaliselt vaatame kolmanda nädala lõpus pärast ovulatsiooni umbes 23.-25. päeval. Ehk kui on teada täpne ovulatsiooni aeg – progesteroon on ületanud üle 7ng/ml või 20nmol/L, siis on võimalik tiinust tuvastada varem.
Nii varajane ultraheliga tiinuse diagnoosimine on vajalik sigimisprobleemidega koertel, nägemaks varajast looteresorptsiooni.
Kui ovulatsiooni teada ei ole, on mõistlikum vaadata neli nädalat pärast paaritust.
Ultraheli on vajalik nägemaks loodete olemasolu ja hindmamaks nende elavust südametöö alusel.
Ultaheliga pole kahjuks võimalik kindlat loodete arvu öelda, kui just ei ole tegemist väikese pesakonnaga. Aga selleks, et teada täpset arvu, soovitame enne loodetavat poegimist teha röntgen.
Röntgen
Röntgen tehakse nädal enne eeldatavat poegimist, et olla valmis ja teadlik loodete arvust. Eksimise võimalus on suurte pesakondade puhul olemas, aga mitte eriti suur.
Tiinuse lõpus teostatud röntgenoloogiline uuring ei ole lootele kahjulik, kuna suurem organogenees on lõppenud, ja see annab meile väärtuslikku informatsiooni poegimise abistamisel. Teades, kui palju kutsikaid on sündimas, saate te abi otsida varem, kui kutsikate vahed sündimisel venivad pikaks.
Enne röntgenuuringu teostamist on oluline, et koer oleks 6-8 tundi enne söömata ja enne kliinikusse tulekut saanud jalutada, et teha oma hädad. Eriti suurte pesakondade puhul võivad toit maos või roojamassid sooles põhjustada raskusi täpse loodete arvu lugemisega.