Männimäe loomakliinikus teostavad dr Rainer Hõim ja dr Ants Kuks kaela ja selja lülivaheketta ehk diski lõikuseid.
Diskihaigus
Selgroog koosneb hulgast selgroolülidest, mis asuvad üksteise otsas nagu plokid. Iga selgroolüli sees on nn tunnel, milles asub seljaaju. Seljaajul on tähtis funktsioon transportida informatsiooni peaajust kogu kehasse. Seljaaju on väga õrn ja viimase kaitsmise tõttu asubki see selgroo sees. Iga selgroolüli vahel, seljaaju all asub väike pehmendus, mida kutsutakse selgroolülivaheliseks diskiks. Diskid võimaldavad selgrool olla elastne, painduv.
Vananemise käigus diskid kuluvad, mis omakorda viib nn diskihaiguseni. Normaalselt koosneb iga disk välimisest fibroosringist ning sisemisest želatinoossest keskosast. Vanandes muutub diski konsistents: välimine fibroosring killustub ning sisemine želatinoosne osa muutub kõvaks juustutaoliseks aineks. Killustunud fibroosring ei ole suuteline keskosa paigal hoidma ning keha liikumine ühele või teisele poole võib kergesti diski enda õigest kohast välja suruda. Selline „välja langemine“ võib tekkida täiesti ootamatult kahjustades oluliselt seljaaju ja põhjustab loomale valu. Selline diski ebanormaalne asend surub seljaajule, mis omakorda põhjustab edasisi kahjustusi.
Seda tüüpi diskihaigus võib ilmneda igas vanuses kassil ja koeral, tõust sõltumata, kuid sagedamini nn lühijalgsetel tõugudel (näiteks taksil, Prantsuse buldogil, Welsh korgil, Pekingi koeral) ja mõnel teisel väiksemal koeral nagu puudlil, kokkerspanjelil. Diski väljalangemine võib esineda ka mõnel suuremat tõugu koeral, näiteks Doberman pinscheril.
Selgroo piirkonnast sõltuvalt toimub diski väljalangemine sagedamini kaela ja selja keskosa piirkonnas. Kui disk langeb enda õigest asendist välja ja surub seljaajule põhjustab selline olukord loomale tugevat seljavalu ning seljaaju kahjustus võib omakorda põhjustada esi- või tagajalgade häireid (sõltuvalt piirkonnast, kust disk purunes). Lisaks valule võib loom hakata lonkama, kaob kordinatsioonivõime, jääda halvatuks.
Need sümptomid (valu, kordinatsioonihäired ja võimalik halvatus) viitavad sellele, et loomal on probleem, mis mõjutab seljaaju, kuid ei anna aimu sellest, mis piirkonnas täpsemalt häired on. Diskihaigus, selgroo kasvaja, selgroo põletik- kõik need põhjustavad sarnaseid sümptomeid. Probleemi täpsemaks väljaselgitamiseks ning ravi määramiseks on vaja teha uuringuid. Röntgenpildilt me selgroo vaheliste diskide kohta infot ei saa. Diagnoosimiseks on vajalik teostada anesteesias ka magnetresonantstomograafia (MRT) uuring või kompuutertomograafia uuring (KT).
Seljaaju vedeliku uurimine annab teavet põletiku esinemisest.
Enamjaolt on diskihaigus probleem, mis vajab kirurgilist diskimaterjali eemaldamist, sest see surub seljaajule. Mõnel juhul on võimalik seda probleemi lahendada ka ranget puurirežiimi rakendades. Tavaliselt kasutatakse seda lahendust loomadel, kel pole kõndimisprobleeme. Kuid puurirežiimi rakendamine ei lahenda seljaaju pitsumisega seotud probleeme. See leevendab ajutiselt osaliselt valu ning paistetust seljaaju ümbert ning võimaldab purunenud diskil „paraneda“. Siiski, kirurgiline ravi on ainus ravi, mis aitab maksimaalselt kiiresti seljaajul parandada selle funktsiooni.
Operatsiooni, mille abil eemaldatakse diskimaterjal seljaaju ümbert, kutsutakse laminektoomiaks. Laminektoomiast paranemine sõltub paljudest faktoritest (seljaaju kahjustusastmest; ajast, kaua seljaaju on pitsunud). Samuti sõltub püsivate kahjustuste jäämine paljudest asjaoludest.