Haigused, mille vastu vaktsineerime kasse
Kasside katk ehk panleukopeenia
Kassikatk (panleukopeenia, viirusenteriit) on erakordselt nakkav haigus, mis avaldub enamasti oksendamise ja kõhulahtisusega ja millega kaasneb sageli palavik. See on väga nakkav ja eriti ohustatud on noored kassid, kellel võib esineda üliäge vorm, mis lõppeb väga kiiresti surmaga. Viirus eritub rooja, uriini, sülje, okse, silma- ja ninanõrega. Võib säilitada väliskeskkonnas oma nakatumisvõime kuni aasta.
Desinfitseerimine haige kassi järel on hädavajalik. Spetsiifilist ravi ei ole. Korralik vaktsineerimine aitab haigust kontrolli all hoida. Esineb Eesti kasside populatsioonis.
Kasside ülemiste hingamisteede nakkushaigused
Kasside ülemiste hingamisteede nakkushaigusi on kõik kindlasti näinud, kui meenutada õnnetuid nohuseid ja tatistavaid keldrikassi poegi, kel on sageli ka silmad kinni paistetanud. Neid on tabandanud kas herpesviirus või kalitsiviirus, aga võib olla hoopis klamüüdia.
Kasside rinotrahheiiti põhjustav herpesviirus nakkub kassilt kassile ja paljud läbipõdenud jäävad eluks ajaks kandjateks. Haigus kulgeb nohu ja silmapõletikuga. Enamasti esineb ka palavik ning pikemal põdemisel kaasneb kopsupõletik. Haiguse läbipõdemine ei anna eluaegset immuunsust ning neid kasse tuleks edaspidi vaktsineerida.
Kalitsiviirus on väga nakkav ning võib levida ka kaudsel teel ja on väliskeskkonnas üsna püsiv (nädal kuni kuu). Haigetel tabanduvad hingamisteed, tekib palavik ja suuhaavandid. Noortel kassidel esineb liigesepõletikku. Ka neil ei teki läbipõdemise järel immuunsust ja osa neist jääb viiruskandjateks.
Koos herpes- ja kalitsiviroosiga esineb ka bakteriaalset infektsiooni, mida tekitab klamüüdia. Tavaliselt avaldub haigus silma sidekesta põletikuna. Ravitakse antibiootikumidega. On olemas ka vaktsiin, kuid see ei kuulu põhivaktsiinide hulka, millega kõiki kasse peaks vaktsineeritama. Klamüüdia on rohkem kassikasvanduste ja varjupaikade probleem.