Haigused, mille vastu vaktsineerime koeri
Koerte katk
Koerte katk on varieeruva kliinilise pildiga salakaval haigus, mis algab palaviku ja nõrevooluga ninast ning silmadest. Harvem kulgeb seedehäirete ja nahamuutustega. Haigus süveneb hoolimata ravist, ning paari nädala pärast tekib närvivorm, mis võib avalduda krampide või halvatusena. Närvivormist paranevad vaid väga üksikud koerad ja kuna see on koerale väga piinav ja kurnav, pannakse loomad enamasti selles staadiumis magama.
Koerte katk oli eelmisel sajandil Eestis väga levinud, kuid on praeguseks tänu vaktsineerimisele sisuliselt likvideeritud. Aeg-ajalt siiski on viimastel aastatel Eestis esinenud üksikuid juhtumeid metsloomade hulgas.
Nakkuslik hepatiit
Nakkuslikku hepatiiti põhjustab viirus, mida eritatakse uriini, rooja ja süljega. Viirus on keskkonnas väga püsiv ning säilib väljaspool organismi kuid. Peiteaeg on 4-7 päeva ning esimene tunnus on kõrge palavik, mis alaneb ja tõuseb taas ning siis kaasnevad ka muud haigusnähud nagu nõrkus, isutus, janu, oksendamine, kõhulahtisus, kõhuvalu. Edasi võivad tekkida verevalumid ja väljaheites esineb verd. Selles staadiumis võib saabuda surm šoki läbi. Eestis pole tänu vaktsineerimisele nakkuslikku hepatiiti juba ammu esinenud.
Kennelköha
Kennelköha tekitavad nii viirused, bakterid kui ka mükoplasmad. Koerad võivad nakatuda nii otsese kontakti kui ka esemete või inimese kaudu. Tavaliselt toimub nakatumine koerarohketes kohtades: näitused, koerakasvandused ja -hotellid, treeningplatsid, pargid jne. Kennelköha on väga nakkav. Peiteaeg on umbes 1-14 päeva.
Nakatunud koer võib eritada nakkustekitajaid mitu nädalat ilma et tal endal oleks olulisi haigustunnuseid. Peamine sümptom on kuiv, krooksuv köha nagu oleks koeral midagi kurgus, mis tugevneb füüsilise pingutuse, õhuvahetuse, rihmast tõmbamise ja kurgu katsumise korral. Võib erituda lima ja vahtu suust ning läbipaistvat vesist või limast eritist ninast.
Tavaliselt paraneb paari nädala jooksul ravita. Piirata õues olemist ja füüsilist koormust.
Kui põletik läheb sügavamatesse hingamisteedesse, tekib kopsupõletik, mis ravita võib olla eluohtlik. Koeral on palavik, mädane nõrevool ninast, isutus, raske hingamine, palavik. Koer võib hakata oksendama ja saada kõhulahtisuse.
Haigus on ohtlik noortel kutsikatel ja vanadel nõrgenenud immuunsusega loomadel ning neil vajab kindlasti ravi.
Osade kennelköha tekitavate komponentide vastane vaktsiin on olemas kompleksvaktsiinis, kuid ainult ninasiseselt manustatav vaktsiin sisaldab selle haiguse ennetamiseks kõiki komponente.
Leptospiroos
Leptospiroos on bakterite poolt põhjustatav haigus, millesse haigestuvad koerad tõust, vanusest ja soost hoolimata. Peiteaeg võib olla ühest päevast kuni kolme nädalani. Esimesteks haigustunnusteks on isutus, apaatsus ja palavik. Mõned joovad ja urineerivad rohkem kui tavaliselt. Võib esineda kõhulahtisust ja oksendamist. Üliägeda kulu korral ei jõua haigusnähud välja kujunedagi. Surm saabub nii äkki. Haiged loomad eritavad uriiniga leptospiirasid (seda teevad ka närilised, koduloomad, metsloomad). Saastunud pinnase või veekogude kaudu toimubki koerte nakatumine. Eestis on diagnoositud haigusjuhte, eriti Harjumaal.
Haigustekitaja püsib hästi soojas ja niiskes keskkonnas. Külm, UV-kiirgus ja tavalised desoained hävitavad ta.
Iga-aastane vaktsineerimine kaitseb kahjuks vaid osaliselt. Leptospiroositekitajatel on mitu serovarianti ja kõigi vastu vaktsiin kaitset ei anna.
Koerte nakatumise vältimiseks on oluline, et loomad ei jooks seisvatest veekogudest (järved, tiigid, kraavid, soised alad, lombid) ning et neid ei lastaks omapead tuulama farmidesse-ladudesse-keldritesse, kus võib leiduda närilisi.
Parvoviirusinfektsioon 
Parvoviirus on väga sage alla 6 kuu vanuste kutsikate kõhulahtisust põhjustav nakkushaigus. Parvoviirus on väga nakkav, nakatumine toimub väljaheidete ning keskkonna kaudu, ka inimeste ning näriliste kaudu. Peiteaeg on 7-14 päeva.
Parvoviirusel on mitu erinevat vormi, mis omakorda põhjustavad erinevaid sümptomeid. Soolevormi korral esineb väga halva lõhnaga kollane või verine kõhulahtisus, isutus, loidus, oksendamine, palavik 40-41 kraadi.
Kutsikas võib haiguse tüsistuste tõttu surra paari päevaga.
Südamevormi korral võib samuti esineda kõhulahtisust, südamehaigustele üldiselt viitavaid sümptomeid nagu nõrkus, jõuetus, kuid kutsikas võib surra ka ilma sümptomite avaldumiseta. Parvoviirust esineb vaktsineerimata kutsikatel üsna sageli.
Herpesviirusinfektsioon
Koerte herpesviirusinfektsioon on ülemaailmne probleem. Vastsündinud kutsikad saavad nakkuse juba emakas või sünnitusteedest kui emaskoer on viirusega nakatunud. Nakatunud vastsündinud kutsikad võivad surra ilma kliiniliste sümptomiteta, kuid vahel võivad tekkida ka verejooksud, alatemperatuur, neuroloogilised sümptomid nagu koordinatsioonihäired.
Vanematel kutsikatel (üle 3 nädala vanustel) võivad tekkida hingamisteede sümptomid (nõrevool ninast, silmadest, köha), oksendamine, isutus, loidus, võib esineda ka äkksurma.
Täiskasvanud koerad võivad olla ilma kliiniliste sümptomiteta, esineda võib aevastamist, nõrevoolu ninast, silmadest. Emastel koertel esinevad sigimishäired, kusjuures ei pruugi olla nõrevoolu tupest. Nii isastel kui emastel koertel võib esineda ville suguelunditel.
Meie kliiniku sigimisspetsialist soovitab vaktsineerida herpesviiruse vastase vaktsiiniga koeri, kel on varem esinenud sigimisprobleeme (ei ole tiinestunud kui on määratud õige paaritusaeg progesterooni mõõtmisega), kodus on teisi koeri, kes käivad näitustel, võistlustel ja puutuvad kokku paljude erinevate koertega.