Kliiniline ülevaatus algab juba siis, kui loom siseneb kliinikusse.
Kliinilise ülevaatuse eesmärk on saada võimalikult terviklik ülevaade looma tervislikust seisundist. See ei alga alles siis, kui loomaarst hakkab looma katsuma, vaid olulist infot kogume esimesest hetkest kui loom kliinikusse siseneb ja kabinetis viibib. 
Esimesena hindame looma üldist olekut ja käitumist. Jälgime tema liikumist, kehahoiakut, hingamist, erksust ning reaktsioone ümbritsevale. Need esmased tähelepanekud võivad anda olulisi vihjeid võimalike terviseprobleemide kohta. Visiidi edenedes saame jälgida looma rahunedes, kas ta lamama asub kehaasendit sättides või kergesti, sama püsti tõusmisega, kas loom on ka visiidi käigus ergas või apaatne.
Suuõõne ja limaskestade hindamine ei pruugi alati tähendada, et me peame ise lemmiku suud avama. Koera puhul saame suuõõnt ja limaskestade värvust hinnata näiteks lõõtsutamise või haukumise ajal. Kasside puhul võivad selleks olla mjäu või sisin. Loomaarst kasutab ära ka need hetked, mil loom avab suu ise, et saada vajalikku infot võimalikult vähese stressiga. Suuõõne tagaosas asuvate probleemide avastamiseks võib olla siiski vajalik kas loomaarsti või loomaomaniku poolne suu avamine.
Silmade ja kõrvade puhul saab esmase hinnangu samuti anda juba visuaalse vaatluse põhjal. Hindame näiteks kas silmanurkades on näha nõret, kuidas on konjuktiivide värvus või on näha midagi ebatavalist sarvkestal. Kõrvade osas jälgime asendit ning nähtavaid muutusi kuulmekanali algusosas, karvakadu. Kõrva sisse vaadates peame kasutama otoskoopi, et hinnata kuulmekile ja kuulmekanali lõppu.
Kehakonditsiooni hindamisel saame lühema karvaga loomadel juba visuaalselt hinnata, kas looma kehakaal ja kehakonditsioon on eakohased ning sobivad tema kehaehitusega. Täpsemaks hindamiseks kombineerime visuaalse vaatluse palpatsiooniga.
Looma katsudes ehk palpeerides hindame naha ja karvkatte seisundit, lümfisõlmi, lihaseid ja liigeseid, kõhu pehmust ning võimalikke valulikke piirkondi, turseid või muid kõrvalekaldeid. Samuti hindame pulssi ja südame tööd ning vajadusel mõõdame kehatemperatuuri.
Kliiniline ülevaatus koosneb seega paljudest erinevatest vaatlustest ja hinnangutest.
Loomaarsti jaoks on oluline mitte ainult see, mida ta leiab looma katsudes või kuulates, vaid ka see, kuidas loom välja näeb, liigub ja käitub enne uuringuid ning nende ajal ning mida loomale omaste liigutuste ajal on võimalik visuaalselt hinnata.